Seksuaalkasvatus
Projektid
Noored-noortele
Publikatsioonid
Kasulikku
Inimkaubitsemine
Projektid
Nõustamisteenus
Töötamine välismaal
Fiktiivne abielu
Ettevõtlus inimkaubanduse vastu
Nõustamisliini statistika
Publikatsioonid
Kasulikku
Meedia
Ettevõtlus inimkaubanduse vastu

Ettevõtlus õiglase tööhõive ja vastustustundlikkuse eest


Ettevõtte ja tööandja hool – kas ja kui palju seda vajame?

Töötajatena ja tööandjatena soovime me olla heatahtlikud, usaldusväärsed ja kindlasti soovime olla informeeritud nõutavatest tingimustest ning olla infoväljas, mis lihtsustab töö tegemist. Nende ootuste ja tingimustega oskame suhestuda, kuna peame seda normiks ja usutavasti ei mõtle me kui normist pettuste, kelmuste, vägivalla toimepanemise ning inimeste sundolukorras hoidmisega seoses. Kindlasti mõtleme igapäevaselt tööl käies ja tööd pakkudes neile märksõnadele vähe, kui üldse, seda muidugi juhul kui just me ise ei ole sellist kohtlemist kogenud või kui me ei tea kedagi, kel on selline kogemus olnud.

Maailmas on aga palju inimesi, kes töötavad sundolukordades ja vägivalla hirmus. Lausa niipalju, et ülemaailmselt saame Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kogutud statistika abil koondarvuks 21 miljonit töötajat, keda hoitakse sundolukorras, millest on raske vabaneda ning kus töötaja peab tegema asju, mida ta tegema tegelikult ei pea, kuid millest loobumisel võivad teda ees oodata ähvardused, sanktsioonid, tagakiusamised jne.

Mis aga on õiglane ja vastutustundlik tööhõive? Õiglane ja vasutustundlik tööhõive tähendab eelkõige seda, et tööandjal on ülevaade oma töötajate turvalisusest ja ohutusest töötingimustes, optimaalne tööaeg ning õiglasest palgast. Töötaja on aga teadlik oma kohustustustest ja õigustest. Kokku moodustub sellest vastastikune partnerlus. See on ideaal. Ettevõtjatelt oodatakse ennekõike inimõiguste austamist ka sellisel juhul kui töötajal on selles valdkonas puudulikud teadmised ja oskused enda eest seista.

Sellest lähtuvalt tekib küsimus, mis ja millal on aga tööalane äraksutamine ja kuidas seda ära tunda? Siinkohal võiks tööandja, personalitöötaja esitada mõned konntrolliküsimused ning neile vastates selgub, kas ettevõte on käitunud usaldusväärse, õiglase ja vastutustundlikuna:
  1. Kas Teie ettevõttes peetakse oluliseks töölepingut sõlmides inimesega isiklikult kohtuda, et aru saada, kellega on tegu, ja selgitada talle töötingimusi, sisekorraeeskirja jms?
  2. Kas töölepingut sõlmides küsitakse töötajalt, kas ta sai kõikidest lepingu tingimustest aru ja kas ta mõistab lepingu sisu?
  3. Kas ettevõte teeb esitatud dokumentidest koopiad ja hoiab need personaliarvestuses alles?
  4. Kas töölevõtmisel küsitakse järgmisi küsimusi: - kust inimene töökoha kohta infot sai?
    - kas välismaalt tulnud töötaja on kellelegi maksnud Eestisse tuleku korraldamise eest?
    - kas töötaja peab kellelegi töökoha saamise eest maksma? Kui jah, siis kas ta on kellelegi töö saamise eest võlgu?
    - kus töötaja elab, mis on tema kontaktnumber ja mõne ta lähedase kontakt õnnetusjuhtumite tarbeks?
  5. Kas tööle tulevat inimest informeeritakse tööintervjuul tööajast, tunnihinnast, ametiühingutega liitumise võimalusest?
  6. Kas välistöötajatele selgitatakse nende õigusi ja kohustusi seoses Eestis töötamisega, sellega seotud õigusakte
  7. Kas ettevõte kontrollib välistöötajaid tööle võttes välismaalaste seaduslikku siinviibimise alust (elamisluba) ja töötajate dokumendiandmete õigsust (nt foto, vanus)?
  8. Kas ettevõte peatöövõtjana tagab, et alltöövõtu pakkujad on majandustegevuse registris ja nende töötajad on ametlikult tööle vormistatud, mh registreeritud töötajate registris?
  9. Kas asutus on alltöövõtu lepingutesse konkreetselt kirja pannud, et alltöövõtt peab olema korraldatud sarnastel tingimustel ja alustel kui peatöövõtja enda korraldatud töö?
  10. Kas Teie ettevõte valmistab töötajatele pildiga uksekaardid, mida peab kasutama ettevõttes liikumiseks ja mida töötaja peab kogu aeg kaasas kandma?
  11. Valmistage ette vormid, mida allkirjastades töötaja kinnitab, et on tutvunud töötaja õiguste ja kohustustega, sh sellega, et tal ei ole lubatud töökohale kaasa võtta kõrvalisi isikuid
Ilmselt võivad firmad kokku puutuda peamiselt kolme olukorraga, mis võivad viia nende maine kahjustamisele, kasumi vähendamisele ja võimalikule seotusele tööalase ekspluateerimise sh inimkaubanduseni.
  • Alltöövõtjate kaudu - Peatöövõtjal, kes kasutab laialdaselt alltöövõttu, ei pruugi olla ülevaadet tegelikest töötingimustest tarneahelas.
  • Värbamine vahendaja kaudu - Tööjõuvahendaja võib petta nii ebaseaduslikku töövahendustasu küsides kui ka leppides töövõtjaga töötingimustes kokku, ilma et tal oleks kavas kokkulepet tegelikult järgida.
  • Ettevõtte toodete ja teenuste väärkasutamine - Inimkaubitsejad võivad kasutada kindlaid firmasid, lennuliine, reisibüroosid ja hotellikette ning sel moel kahjustada nende mainet. See asjaolu võib kriminaalmenetluse tõttu mõjutada hiljem ka kasumit.
Keeruline on kõike alati ette näha ning usaldusväärsed partnerid kujunevad läbi kogemuste ja ka aja, kuid siinkohal on oluline MÄRKAMINE. Üldjuhul ei ole tööalane ärakasutamine / ekspluateerimine märkamatu, pigem ei osata seda märgates midagi peale hakata või veel hullemas variandis üritatakse seda kas ignoreerida või lausa peita. Seda põhjustab eelkõige kartus rikkuda firma mainet. Siinkohal aga eristubki vastustustudlik ettevõtja sellest ettevõtjast, kes ignoreeirib või peidab olukorra. Igasugune ekspluateerimine ei ole aga õigustatud mitte millegagi, vastutust kannab siin igaljuhul ettevõte, tööandja.

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) ja Euroopa Komisjoni poolt töötati 2008-2009 kestel välja neli komplekti näitajaid inimkaubanduse ohvrite tuvastamise hõlbustamiseks. Igasse komplekti kuuluvad näitajad, mis puudutavad järgmisi aspekte:
  1. pettuse kasutamine värbamisel: 10 näitajat
  2. sunni kasutamine värbamisel: 10 näitajat
  3. haavatavuse ärakasutamine värbamisel: 16 näitajat
  4. ekspluateerivad tingimused: 9 näitajat
  5. sunni kasutamine sihtkohas: 15 näitajat
  6. haavatavuse ärakasutamine sihtkohas: 7 näitajat
Järgides neid indikaatoreid saab iga tööandja, ettevõte hinnata, kas on rikutuid neist mõningaid ning läbi selle ka järjekordselt hinnata oma õiglast ja vastutustudlikku tööhõivet ja eeskuju ühiskonnas.

Tööalane ekspluateerimine on alati sihipärane ja planeeritud ning ükski endast lugupidav ja head mainet kujundav ja hoidev ettevõte ei aksepteeri ega anna õigustust tööalasele ekspluateerimisele. Me vajame nii tööandjatena kui töötajatena hoolivust, õiglust, vastutustudlikkust – partnerlust.

Soovitame huvi korral järgmist lisalugemist:

Sotsiaalkampaania kutsub märkama inimkaubandusega seotud juhtumeid

Veebruarist algab Justiitsministeeriumi eestvedamisel sotsia Loe veel >