Seksuaalkasvatus
Projektid
Noored-noortele
Publikatsioonid
Kasulikku
Inimkaubitsemine
Projektid
Inimkaubandus
Publikatsioonid
Kasulikku
Mõisted
Mis on inimkaubandus
Kes on ohver?
Arengukavad
Meedia
Mis on inimkaubandus

Inimkaubanduse mõiste


Eesti ratifitseeris 2004.a. rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokoll ehk nn Palermo Protokolli.
Palermo Protokoll ning inimkaubandusevastane Euroopa Nõukogu konventsioon defineerivad inimkaubandust järgmiselt:

a) inimkaubandus tähendab isiku ekspluateerimiseks tema värbamist, vedamist, üleandmist, majutamist või vastuvõtmist, inimröövi toimepanemise või muul viisil jõu kasutamise või sellega ähvardamise, petmise, võimu kuritarvitamise või isiku haavatava seisundi ärakasutamise või teist isikut kontrolliva isiku nõusoleku saavutamiseks makse tegemise või vastuvõtmise või muu hüvise pakkumise või vastuvõtmise või muu kuritarvituse teel. Ekspluateerimisena käsitletakse vähemalt teise isiku prostitutsiooni ärakasutamist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist;

b) inimkaubanduse ohvri nõusolek käesoleva artikli punktis a käsitletud ekspluateerimisega ei muuda selle kuriteo kvalifikatsiooni, kui tegu on toime pandud punktis a nimetatud viisil;

c) lapse ekspluateerimiseks tema värbamist, vedamist, üleandmist, majutamist või vastuvõtmist käsitatakse inimkaubandusena ka siis, kui seda ei ole toime pandud käesoleva artikli punktis a nimetatud viisil;

d) laps on alla kaheksateistkümneaastane isik.

Olulisi tähelepanekuid Palermo protokollist:
  • Kõiki inimkaubanduse ohvreid tuleb kaitsta, mitte ainuüksi neid, kes suudavad tõestada väevõimuga kaubitsemist (artikkel 3a ja b);
  • Ohvri nõusolek kaubitsemisega ei oma tähtsust (artikkel 3b);
  • Definitsioonis on nimetatud erinevad kuritegelikud meetmed, mille abil kaubitsemine toime pandi, sh kuuluvad nende meetmete hulka lisaks jõu kasutamisele, röövimisele, pettusele, võimu kuritarvitamisele jms ka vähem selgesõnalised meetmed, nagu näiteks ohvri haavatava seisundi kuritarvitamine (artikkel 3a);
  • Kaubitsemise puhul ei ole oluline, et ohver ületab riigipiire. Kodumaal kaubitsemise või tööalase ärakasutamise/ekspluateerimise ohvriks langenutel on samasugune õigus kaitsele (artikkel 3). Kaubitsemisprotsessi võtmeteguriks on eesmärk ohvrit ekspluateerida (artikkel 3a).
Oluline on meeles pidada, et ohver on õigustatud abi saama ka siis, kui osad faktid kuriteo toimumisest ei leia tõendust juriidilises mõttes.